• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 28.12.15, 08:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põhja-Korea opsüsteem tungib inimeste eraellu

Hiljutisest uuringust selgub, et Põhja-Korea uue operatsioonisüsteemi Red Star OS eesmärk on jääda kaitstuks välismaiste luureagentuuride eest, vahendab Reuters.
Kim Jong Un
  • Kim Jong Un Foto: epa
Nimelt püüab Pyongyang oma riigi kodanikke õpetada tutvust tegema internetiga, ent samal ajal omada endiselt täielikku kontrolli selle üle, missugust infot inimesed saavad tarbida.
Selgub, et Põhja-Koreas loodud opsüsteem pole Läänes arendatud opsüsteemide lihtlabane koopia: seal on mitmeid elemente, mis teevad selle täiesti omanäoliseks. Liiatigi olevat ju Kim Jong Il omal ajal öelnud, et Põhja-Korea peaks välja arendama täiesti oma opsüsteemi.
Põhja-Koreas arendatud algeline intraneti süsteem võimaldab külastada üksnes riigi poolt kontrollitud kodulehekülgi.
Põhja-Korea on oma opsüsteemi arendanud juba kümmekond aastat. Viimane versioon anti välja 2013. aastal ning siis põhines see Linux Fedoral. Uus versioon sarnaneb aga rohkem Apple’i OSXile, arvatavasti seetõttu, et riigijuht Kim Jong Uni on korduvalt pildistatud õunaarvutite läheduses ning tema sümpaatia Apple’i toodete vastu on teada.
Siiski, Põhja-Korea opsüsteemi uurinud saksa teadlased Florian Grunow ja Niklaus Schiess nendivad, et kogu selle „laenatud“ kesta all peidab end tegelikult iseseisev süsteem. Näiteks on välja arendatud oma failide krüpteerimise süsteem. See tähendab, et Põhja-Korea arvutispetsialistid omavad täielikku kontrolli koodide üle.
Grunow nendib, et Põhja-Korea eesmärk on siinkohal tõenäoliselt see, et teised luureagentuurid seda infot kasutada ei saaks.
Grunow ning Schiess märkisid, et kuigi nad on Red Star OSi põhjalikult uurinud, puudub neil igasugune teadmine selle kohta, kui levinud uus süsteem Põhja-Koreas on. Teadupärast on personaalarvutite osakaal riigis üha kasvamas ning enamik arvuteid töötab Windows XP operatsioonisüsteemi pealt.
Teadlased toovad Red Star OSi puhul välja veel teisegi aspekti. Nimelt on kasutajal pea võimatu seda muuta või kohandada. Juhul, kui kasutaja midagi sellist peaks üritama, annab arvuti veateate või taaskäivitub.
See omakorda tähendab, et Lääne filmide ja muusika levik Põhja-Koreas võib saada tõsise tagasilöögi. Kuna riigis antakse infot edasi inimeselt inimesele, kasutades mälupulkasid või SD-kaarte, on võimudel üsna keeruline kontrollida, kes mida vaadanud-kuulanud on. Red Star on aga programmeeritud selliselt, et iga mälupulga või muu andmekandja peal olev fail saab endale külge vesimärgi, mis võimaldab võimudel koheselt teada saada, kelle käes keelatud infot sisaldavad andmekandjad olnud on. Veelgi enam, kasutaja ei pea faile isegi avama, et sellele vesimärk külge jääks.
Grunow ning Schiess laususid, et tegemist on väga tõsise privaatsuse rikkumisega.
Põhja-Korea pole ainus riik, kes on üritanud oma opsüsteemi luua. Oma süsteemi on arendanud näiteks Kuuba (National Nova), sama on püüdnud teha ka Hiina ja Venemaa.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 26.01.16, 10:15
Lääne ärimehena suletud Põhja-Koreas
Äripäevale rääkis oma kogemusest Šveitsi tippjuht, kes elas ja töötas aastaid muu maailma eest suletud Põhja-Koreas.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele